I-Word Foundation
Yabelana ngaleli khasi



IDEMOCRACY IS SELF-GOVERNMENT

UHarold W. Percival

INGXENYE III

“THINA, ABANTU”

Thina, “bantu,” manje sinquma uhlobo lwentando yeningi esiyoba nalo esikhathini esizayo. Ingabe sizokhetha ukuqhubeka nendlela ekhohlisayo yentando yeningi yokuzenzisa, noma sizothatha indlela eqondile yentando yeningi yeqiniso? Ukuzenzisa kungukubusa kabi; iphenduka isiphithiphithi futhi iholele ekubhujisweni. Indlela eqondile yentando yeningi yeqiniso iwukuqonda kabanzi ngathi, nokuqhubeka ngamazinga akhuphukayo enqubekelaphambili. Inqubekelaphambili, hhayi ngejubane “leBhizinisi Elikhulu” ekuthengeni nasekudayiseni nasekukhuliseni, hhayi ngesivinini sokwenza imali, imibukiso, amadlingozi, kanye nesasasa lomkhuba wokuphuza. Injabulo yangempela yentuthuko iwukwanda kwekhono lethu lokuqonda izinto njengoba zinjalo—hhayi izinto ezikha phezulu—futhi sikusebenzise kahle ukuphila. Ukwanda kwekhono lokuqaphela kanye nokuqonda impilo kuzosenza, “abantu,” silungele intando yeningi.

Eminyakeni engaphezu kwamashumi amathathu edlule kwakusolwa ukuthi iMpi Yezwe (iMpi Yezwe I) “yayiyimpi emelene nempi”; ukuthi “kwakuyimpi yokwenza umhlaba uphephele ngentando yeningi.” Izithembiso ezinjalo eziyize zaziyodumazeka. Phakathi naleyo minyaka engamashumi amathathu yanoma yini enye ngaphandle kokuthula, isiqinisekiso sokuthula nokulondeka siye sanikeza ukungaqiniseki nokwesaba. IMpi Yezwe Yesibili isiqalile futhi izinkinga zisamile. Futhi kulokhu kubhalwa, ngo-September 1951, kuyinkulumo evamile ukuthi iMpi Yezwe III ingagqashuka okwesikhashana. Futhi imibuso yentando yeningi yomhlaba manje iphonselwa inselelo yizizwe ezilahle isimo somthetho nobulungisa futhi zibuswa ubuphekula namandla anonya. Inqubekelaphambili ngesivinini namadlingozi iholela ekubuseni ngamandla anonya. Ingabe sizozivumela ukuba sisatshiswe futhi sizithobe ekubuseni ngamandla anonya?

Izimpi Zezwe zaziwumphumela wezizukulwane zezizukulwane zolaka, umona, impindiselo nokuhaha, okwakulokhu kubhebhezela abantu baseYurophu kwaze kwaba yilapho, njengentaba-mlilo, iqhuma empini ka-1914. Ukuxazululwa kwezingxabano kamuva akukwazanga ukuqeda impi. , yamane yawumisa okwesikhashana, ngoba izimbangela ezifanayo ezibangela inzondo nokuziphindiselela nobugovu kwaqhubeka ngokwanda. Ukuqeda impi abanqobi nabanqotshiwe kumele baqede izimbangela zempi. Isivumelwano sokuthula eVersailles kwakungesona esokuqala salolu hlobo; kwakuwukulandelana kwesivumelwano sokuthula esandulele eVersailles.

Kungaba khona impi yokumisa impi; kodwa, ‘njengobuzalwane,’ kumelwe kufundwe futhi kwenziwe ekhaya. Abantu abazinqobile kuphela abangamisa impi; abantu abazinqobile kuphela, okungabantu abazibusayo, bangaba namandla, ubumbano nokuqonda ukunqoba ngempela abanye abantu ngaphandle kokuhlwanyela imbewu yempi ezovunwa empini ezayo. Abanqobi abazibusayo bayokwazi ukuthi ukuze kuxazululwe impi izithakazelo zabo nazo zisezithakazelweni nenhlalakahle yabantu ababanqobayo. Leli qiniso alinakubonwa yilabo abaphuphuthekiswe inzondo nokuzicabangela ngokweqile.

Umhlaba awudingi ukwenziwa uphephele kwintando yeningi. “Yithina, abantu” okumele sivikeleke kuntando yeningi, kanye nomhlaba wonke, ngaphambi kokuthi thina nomhlaba sibe nentando yeningi. Ngeke siqale ukuba nentando yeningi yeqiniso kuze kube yilapho umuntu ngamunye “kubantu,” eqala ukuzibusa kwakhe yedwa. Futhi indawo yokuqala ukwakhiwa kwentando yeningi yangempela ilapha ekhaya e-United States. I-United States of America iyizwe elikhethiwe lesiphetho lapho abantu bengafakazela khona ukuthi lingaba khona nokuthi siyoba nentando yeningi yangempela—ukuzibusa.